Eesti kohtupraktikas on suurim moraalse kahju hüvitis välja mõistetud summas 127 800 eurot. Tegemist oli liiklusõnnetusega, kus põhjustati kolme isiku surm (üks kannatanu, kelle ema ja laps õnnetuses hukkusid). Kohtute igapäevapraktikas pole ka ebatavaline, kui liiklusõnnetuste ohvritele on moraalse kahju eest välja makstud 40 000 euro suuruseid hüvitisi.

Moraalse kahju hüvitised liiklusõnnetuste puhul

Liikluskindlustuse seaduse § 32 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju nõude korral on mittevaralise kahju suurus tervisekahjustuse või kehavigastuse suurusest olenevalt 100–3200 eurot.

Siiski on tegemist nn pööratud tõendamiskoormisega: see tähendab, et liiklusõnnetuste puhul eeldatakse, et tekkib vastavas ulatuses kahju. Hea juristi abiga on reaalsete raskete vigastuste puhul võimalik saada kindlustusseltsilt hüvitist oluliselt rohkem.

Näited liiklusõnnetustega seotult välja mõistetud moraalse kahju hüvitistest:

• Ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale eluohtlike kehavigastuste tekitamine, mille tõttu määrati kannatanule (jalakäijale) raske puue – 9500 eurot.
• Ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale eluohtlike kehavigastuste tekitamine – 10 200 eurot;
• Bussis pidurdamise tagajärjel kukkunud ja seljavigastuse tekitamine – 15 000 eurot.
• Tõsiste jalavigastuste tekitamine mootorratturile, millega seoses olid vajalikud korduvad operatsioonid ning kahjustus keha füüsiline väljanägemine – 20 000 eurot.
• Liiklusõnnetusega põhjustatud kehavigastus, mille tagajärjel kaotas isik 100% töö- ja iseseisva liikumise võime – 50 000 eurot.

Kannatanutele makstav kahjuhüvitis tuleb liikluskindlustust pakkuvatelt seltsidelt, kuhu see jõuab kindlustusvõtjate taskust. Seadus näeb ette, et kõik liikluskindlustuse ostjad (ehk liikluses osaleva sõiduki omanikud) panustavad ühiselt kindlustuse rahakotti, millest vajadusel korvatakse kõik kannatanutele tekkinud kahjud.

Moraalse kahju hüvitised olmesituatsioonides

Kui liiklusõnnetuste puhul on kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad hüvitised tavalised, siis kahjuks muudes situatsioonides see nii pole. Praktikas üks suurematest perevägivallaga seotud hüvitistest summas 50 000 eurot, mõisteti välja kaheaastase Emily kaasuses, kus laps jäi kasuisa peksu tagajärjel eluks ajaks vigaseks. Aga see on pigem erandlik juhtum, tavapärased summad jäävad kordades väiksemaks.

Näiteks kägistamise tagajärjel saadud kaelavigastuse puhul, mis ei olnud pikaajaline ja millega ei kaasnenud püsivaid kahjustusi, oli moraalse kahju hüvitis vaid 100 eurot. Võõralt koeralt pureda saanud lapse kannatused hinnati 400 euro vääriliseks, samas teisele inimesele peaga näkku löömine läks moraalse kahju hüvitisena maksma 250 eurot.

Olmesituatsioonis tekkinud kahjud peab korvama kahju tekitaja. Ehk kui liiklusõnnetuse puhul on kahju väljamõistmisega tegeleval kohtunikul teadmine, et moraalse kahju tasub kindlustusselts, siis perevägivalla juhtumil peaks need tasuma kahju tekitanud üksikisik või isikud, kellel ei pruugi olla piisavat vara.

Miks on moraalse kahju hüvitised Eestis kaldu liiklusohvrite poole?

Vastus koorubki tegelikult välja sellest, kes on kahju tasuja: kohtunik näeb, et ühel juhul on olemas reaalne kahjuhüvitise tasuja kindlustusseltsi puhul, teisel juhul ei ole kahju tasumine nii kindel. Seega mõjutab moraalse kahju hüvitisi sellistes situatsioonides ka subjektiivne hinnang süüdlase maksevõimele.

Lähisuhtevägivalla puhul tekib kohtunikul lisaks dilemma: kui mees peksab naist ja sellelt mehelt mõistetakse moraalne kahju välja, siis sisuliselt tuleks hüvitist tihti nn pereeelarve arvelt. Isegi kui inimesed ei ela enam koos või siis on tegemist üldse võõrastega, jääb kahtlus, kas süüdlane tegelikult suudab hüvitist tasuda.

Lahenduseks ohvriabifond

2019. aastal, enne eelmisi valimisi, esitasid poliitikud ettepaneku asutada nn ohvriabifond. Ettepaneku järgi hüvitataks ohvriabifondist väljamõistetud kahju täies ulatuses kuni 1000 euro suuruse kahju korral, üle selle summa ulatuvatest kahjunõudetest hüvitataks 80%, kuid mitte vähem kui 1000 eurot. Arvati, et sellise fondi igaaastane suurus võiks esialgsetel arvutustel olla suurusjärgus 2 miljonit eurot.

Koalitsioonilepingust leiab lubaduse: „Peame pakkuma enam tuge kuriteoohvritele ning kohaldama kurjategijate suhtes mõjusaid karistusi. Kuriteoga omandatud vara tuleb konfiskeerida ja suunata ohvrite abistamiseks.“ Käesoleva hetkeni aga ei ole ohvriabifondi loomiseni jõutud.

Minu arvates on ilmne, et juhul kui fond luuakse ja see hakkab katma ka perevägivallaga seotud moraalse kahju juhtumeid, on oodata, et väljamõistetavad hüvitised märkimisväärselt suurenevad. Küll aga tekib küsimus, et kust ohvriabifondi raha võetakse? Lõppkokkuvõttes tuleb see maksumaksjatelt ehk meie ise ühiskonnana tasume sellise kahju kannatanutele. Kas see on õiglane? Eks see jääb lugeja otsustada.

• Vaata ka samal teemal vandeadvokaat Olavi-Jüri Luige kommentaare 19.09.2019 Õhtulehe artiklis.
• Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise kohta loe lisa siit »
• Vägivalla ja kuritegude ohvritele kahju hüvitamise kohta loe lisa siit »