Sul oli sõlmitud kindlustusleping, kuid kindlustus ei taha maksta kahju eest nii palju, nagu sa lootsid. Näiteks juhtus liiklusõnnetus, milles sa jäid vastutavaks, ning sa taotled, et kaskokindlustus hüvitaks sinu mahakandmisele kuuluva auto. Sina arvad, et auto maksab 10 000 eurot, kindlustusselts aga, et auto väärtus oli 6000 eurot.

Vaadates erinevaid automüügikuulutusi, leiab pakutavaid samasuguseid autosid mõlemas hinnas. Üks tavalisemaid vaidlusi kindlustusseltsidega ongi vaidlused kahju suuruse üle: kas põlenud korter maksis nii või naa palju või kui palju maksis liiklusõnnetuse tagajärjel hävinenud auto. Aga kellel on siis õigus? Ja mida peaks tegema? Kohe advokaadi palkama?

Erinevad arusaamad ja ootused on osa normaalsest elust, nende selgeks vaidlemiseks ei pea esimese asjana advokaadi juurde tormama. Väga paljud sellised vaidlused tekivad möödarääkimistest ning need on võimalik lahendada palju odavamalt.

Esimene võimalus: telli ise ekspertiis

Et tõendada kindlustusseltsile kahju suurust ning veenduda ka ise selles, et sinu nõudmine on õigustatud, vali riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast ise ekspert ja telli temalt ekspertiis. Tõenäoliselt on see kõige kiirem ja soodsam võimalus vaidlus lahendada. Miinuseks on aga see, et jääb võimalus, et kindlustusandja ei nõustu ekspertiisi tulemustega.

Teine võimalus: nõua ekspertmenetlust kokkuleppel kindlustusandjaga

Võlaõigusseadusest tuleneb, et kindlustusandja ja kindlustusvõtja võivad leppida kokku ekspertiisi korraldamise, et tuvastada kahju suurus. Sellise kokkuleppe puhul peab eksperdi nimetama keegi kolmas isik, kelle hinnang on pooltele siduv, või siis määravad kindlustusvõtja ja kindlustusandja mõlemad võrdsel arvul eksperte.

Näiteks võivad pooled kokku leppida, et eksperdi nimetab MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, või siis nimetavad pooled võrdse arvu eksperte, kes teostavad ühisekspertiisi. Kolmanda isiku nimetatud või osapoolte võrdsel arvul nimetatud ekspert tagab, et ekspertiis viiakse läbi osapooltest sõltumatult. 

Ekspertiisile ei saa siiski tugineda juhul, kui kahju ekspertiisijärgne suurus erineb oluliselt tegelikest asjaoludest. Sellise olukorra näiteks sobib juhtum, kus liiklusõnnetuses hävis tõsiste tehniliste puudustega sõiduk, aga ekspert on võrdlusena hinnanud tavapärases keskmises seisundis sõidukit. Sellisel juhul ekspert ei saa kahju suurust kindlaks määrata.

Olukorras, kus ekspert ei saa kahju suurust kindlaks määrata, ei taha seda teha või viivitab sellega, võivad pooled lahendusena nõuda, et kahju suuruse määraks kohus.

Kolmas võimalus: algata kohtulik eeltõendamismenetlus

Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette, et poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, mis võrreldes hagimenetlusega on oluliselt odavam (riigilõiv 50 eurot) ja kiirem.

Seda saab teha ainult juhul, kui vastaspool eeltõendamismenetlusega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.

Näiteks kahjustada saanud korteri või maja kahju suuruse tuvastamine võib tõesti muutuda raskeks. On ju loomulik, et inimene tahab enda korteri või auto korda teha, mis tähendab, et eeltõendamismenetlus kui menetluslikult kiirem ja rahaliselt pooli vähem koormav menetlus on igati põhjendatud. Tõendite hilisem kogumine võib muutuda raskemaks ka juhul, kui näiteks liiklusõnnetuses kahjustatud asi on seisukorras, mille seisund ajas kiiresti halvemaks muutub.

Eeltõendamismenetlust tasub kaaluda ka olukorras, kus näiteks kindlustusvõtja ja kindlustusandja ei saavuta kokkulepet ekspertmenetluseks eksperdi määramise osas, aga nõustuvad eeltõendamismenetlusega. Sellisel juhul määrab eksperdi kohus, lähtudes riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast.